ID-kaart on turvaline. Ja ID-kaart on mugav. Vähemalt mina arvan nii. ID-kaardiga on mugav ja muhe pangas käia.

Kuidas täpselt 1 ID-kaardi omanik minu arvates peaks netipangas käima on kirjeldatud sellel lehel:

https://ideelabor.ee/opensource/wiki/NetiPangad

* Koostöös Sertifitseerimiskeskusega saab (ja on juba saanud) tuult
tiibadesse ‘alternatiivne’ ID-kaardi draiver. Alternatiivne siis ainult nii
palju, et mõeldud teisitimõtlejatele ja muidu hipidele kes kasutavad IE
asemel Firefoxi. Mis iseenesest on alternatiiv Internet Explorerile.
Igatahes. Vastava installeri baasiks on OpenSC, mis on ise avatud lähtekoodiga
tarkvara. Ja nüüdsest on kogu Windows/Firefox
installeri ehitamiseks vajalik algkood saadavalt Ideelabori kodulehelt!
Seda ikka selleks, et kõigil oleks päeva lõpuks puhtam, kuivem ja
muretum tunne.
Selleks otstarbeks on loodud ID-kaardiga töötav Trac aadressil
http://ideelabor.ee/opensource. Sinna ID-kaardiga sisse logides saab igaüks
osa võtta selle ID-kaardi installeri arendusprotsessist, teavitada bugidest, soovitavatest
uutest featuuridest ja veelgi parem – saata patse. Rääkimata href="http://ideelabor.ee/opensource/wiki">Wikist kuhu igaüks saab
oma mõtteid ja näpunäiteid lisada.

* Viimasel ajal on olnud kõvasti ‘diskot’ OpenID ümber. Kirjeldamaks mis
satikas see OpenID täpselt on ja miks tema heasti maitseb ja mida temast
valmistada saab nõuaks eraldi blogipostitust. Kiire seletus oleks selline: OpenID
abiga saab pea igasse veebirakendusse lisada ‘ID-kaardi toe’ ehk siis
kasutaja tuvastamist ID-kaardiga. Jutul lõpp – ID-kaardiga
töötava OpenID serveri
aadressiks on https://ideelabor.ee/openid, OpenID-st pajatab ka
Jaanus Kase, antud OpenID serveri kasutamiseks vajalikud juhised tekivad
aja jooksul Open Source href="http://ideelabor.ee/opensource/wiki/OpenID">wikisse. Ja ega ka serveri algkood sellest pääse.

* Endiselt ei maksa mind surnuks pidada. Öelda on nii mõndagi, teha veel
rohkemgi. Aitäh inimestele kes on saatnud meile (nii teile kui meile) ID-kaardi
tarkvara vigade, hädade ja küsimustega. Tänu teile tekib kõigile
kasulik dokumentatsioon. Ühisel ettevõtmisel on suurem jõud.

Igatahes on asi paranenud. Saab ID-kaardiga sisse logida ja päringud on samuti loetavad.

ID-interneti (ehk siis ID-kaardiga töötavate netilehtede) üheks eeliseks on mugav turvalisus.
Internett nagu internett ikka – aga turvalisem. Aga turvalisus ei pea välistama mugavust!

Interneti – eriti ID-interneti – juures häirivad mind kaks asja mis esmapilgul ei tundu olevat seotud aga tegelikult omavad samu ajaloolisi põhjuseid:

* Need ID-interneti lahendused, kus ainus võimalus on linkida ‘sisenemislehele’.
* Need lehed, mida veebimeister ‘abivalmilt’ avab uues aknas. Ehe näide on [www.riik.ee](http://www.riik.ee/et) kus iga www-teenuse link avaneb uues aknas.

Probleem ise on ajalooline. Läbi aegade on kasutatud autentimiseks peamiselt praoole (ja koodikaarte mis on sisuliselt samuti posu paroole) ja ‘turvalisuse’ tagamiseks tehakse sellel sisse logimise lehel miljon trikki et ägedam välja näha – püütakse lisada unikaalseid ID-sid vormile, kasutada javascripti et paroole HTML vormi väljade vahel ringi tõsta ja ära vahetada ja lõpuks, kui oled edukalt sisse loginud, asendatakse näiteks terve URL mingi poolkrüpteeritud sessioonivõtmega mis iga lingivajutuse peale muutub. Mida keerulisem seda uhkem.

Ühesõnaga ajaloolistel kaalutlustel on igal veebilehel ‘logi sisse’ leht või isegi on need lahtrid kohe veebilehe pealehel. Ja nii Aegade Algusest Alates (Hei, tuleb meelde kui internetipanga lepinguga said terve A4 lehe koode ?).

Aeg aga läks edasi, tiksus aasta 2002 ja tuli ID-kaart. Nüüd vaatas iga IT-juht peeglisse, mõtles ajaga kaasa minna ja andis arendustiimile juhised – nii, saagu nüüdsest meie süsteem ID-kaardiga töötavaks. Ehk siis “mina pead saama enda veebisüsteemi ID-kaardiga sisse logida”. Mõeldud tehtud – login lehele lisati eraldi nupp või eraldi checkbox – ‘Logi sisse ID-kaardiga’. IT-juhile raport – tehtud! Meie veebisüsteem töötab nüüdsest ID-kaardiga! Kasutajanime ja parooli asemel tuli kasutajanimi ja PIN1 kood.

Aga mina nii vähesega ei lepi.

ID-kaart annab võimaluse turvaliselt linkida misiganes infole internetis – kasutades interneti peamist ehituskivi URL-i. ID-interneti põhiline feature tänasel päeval on see, et ID-kaart annab Sulle ligipääsu SINU infole internetis olevates süsteemides. Ehk siis SINU pangakonto, SINU maksud (OK, kohe peale maksmist saab sellest riigi omand :( ), SINU arved, SINU pension, SINU haiguslugu (kui see kunagi tuleb) jne. (kui sõnastus ei meeldi, siis tee asendus: SINU -> MINU) See info, kes see MINA või SINA oled, on ID-kaarti kasutades veebisüsteemile teada ilma eraldi ütlemata.

Meie ID-interneti areng on hetkel ‘põlvkondade’ mõõtepuul 1.0 juures. Käputäis suurfirmasid ja nende veebilehti lubavad nüüd enda login.html lehel teha selle tärnikese ja parooli asemel toksida hoopis PIN1 koodi.

Seega tagasi poindi juurde. Tänane trikk on Sampo internetipanga bookmark, mis viib Sind otsejoones Sinu kontojäägi lehele.

Salvesta enda bookmarkidesse [selline viide](https://www3.sampo.ee/ibank/login/login?user=XXXXX&_action_id_card=id_card) (paremklikk ja ‘Copy Link’, kus XXXXX asenda enda Sampo internetipanga kasutajatunnusega).

Tulemus – Sampo bookmargil klikkides küsitakse Sinu PIN1 koodi ja peale seda satud kohe enda konto ülevaatesse. Kui oled juba varem PIN1 koodi sisestanud (näiteks logides sisse U-neti) ei küsita mitte midagi ja näed kohe enda konto seisu. Mugav. Ja turvaline.

Paranoilised androidid ja teised tegelased võivad meelde tuletada kampaaniat, et kui lähed e-valima ära turvalisuse huvides jumala eest vajuta ühelegi väidetavalt valimised.ee lehele viivale lingile vaid ikka toksi see käsitsi sisse. Nohetmis sellel bookmargil ja veebis oleval lingil sisulist vahet on, ebaturvaline!

Õigus. See pole haiglaselt paranoilistele inimestele (kes enda paranoiat arvstades hoiavad enda raha kondoomi sees, sahvris olevas meepotis ja ID-kaardi on ära jahvatanud). Aga mina (nagu ma usun ka paljud teised arvutikasutajad) usaldan enda arvuti turvalisust – kui siin midagi juba nihu on, siis ei aita see käsitsi toksimine enam teps mitte.

Vaadates neti.ee top100 nimekirja peaks enamus tavalisi inimesi netipanka sisenema neti.ee kaudu… Pahalane võrguhäkker võib DNSi segaduse tekitada niiehknaa. jne.

Kokkuvõte – Sampo panga uus internetipank on tore. Peale väikest urgitsemist sain endale mugava idkaardisõbraliku bookmarki.

Tänane soovitus veebisüsteemide haldajatele ja arendajatele:

Kui Su veebileht lubab ID-kaardiga sisse logida, siis luba kasutajal bookmarkida see leht mida ta näeb peale sisse logimist (loo mitte muutuv, kasutajast sõltuv URL). Kõik vajalik peab olema edastatav URLi kaudu, mitte nõudma eraldi POST päringut.

Tänaseks kõik. ID-internet generatsioon 2 teemal heietamist – kus mugavus ja lai kasutusvõimalus eraldi eesmärgiks on – jätkan varsti ja võtan vaatluse alla need uues aknas avanevad lehed…