Tänapäeva sõda koosneb lisaks vägede liigutamisele aina rohkem ja rohkem *INT ja *OPS laadsetest komponentidest, sest palju parem on ju enda ülemvõim saavutada võimalikult väheste inimkaotustega nii omade kui vaenlaste poolelt. Pole ju vaja vaenlast alati maamunalt ära pükida kui tema üle on võimalik kontroll saavutada teiste vahenditega – kasvatagu kardulat ja talitagu sigu võitjate jaoks kasvõi. Või vähemalt on kellelt maksu koorida.

Alates Lahesõjast on oskuslikult kasutatud meediat sõja kajastamiseks nii nagu seda näidata tahetakse ja näiteks Iraagi šõule elasid paljud suure lombi taga asuvad inimesed telekate ees kaasa sama entusiastlikult kui mõned eestlased murdmaasuusatamisele. “Sõda koju kätte ilma diivanilt lahkumata! (Ja muul ajal mahub kokku pandult voodi alla)” – selline võiks olla kaasaegse konflikti slogan. Vahepeal on tehnoloogia arenenud ja mõõduvõtmine käib ka internetis – nagu paljud aprillirahutuste ajal omal nahal tundsid või Gruusia konflikti ajal lehest lugesid.

Ja olemegi jõudnud selleni, et lisaks vaprate sõdurpoiste poolt lendu lastud kaartulele ja õhurünnakutele vormivad meiesugustele kaugetele vaatlejatele kangelasi ja kannatanuid tankide kõrval tavalise maaväe asemel oma suva järgi hoopis sellised sõdurid (via boston.com).

Gaza konfliktile aga lihtsat ja kiiret lahendust ei ole. Seni kuni isakesed diplomaadid-poliitikud-kindralid teemat nämmutavad, on kohal käinud naisterahvas jõudnud probleemi tegelikut tuumani: Gaza jagu meesterahvaid tahab hirmsasti keppi saada. Ja puhtfüüsiliselt ei ole sellise hulga meesterahvaste rahuldamine lühikese ajaga võimalik. Ja nii nad seal madistavad, seni kuni puudulik suguelu või ära eksinud kuul silme eest mustaks võtab…

Seega olge valvel – vaenlane ei maga!