<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
	>

<channel>
	<title>martin paljak &#187; martin</title>
	<atom:link href="http://martinpaljak.net/author/admin/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>http://martinpaljak.net</link>
	<description>no comments needed</description>
	<lastBuildDate>Tue, 10 Jan 2012 06:13:00 +0000</lastBuildDate>
	<language>en</language>
	<sy:updatePeriod>hourly</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>1</sy:updateFrequency>
	<generator>http://wordpress.org/?v=3.3.1</generator>
		<item>
		<title>Debian ja ID-kaardi tarkvara (UUENDATUD)</title>
		<link>http://martinpaljak.net/2011/11/10/debian-ja-id-kaardi-tarkvara/</link>
		<comments>http://martinpaljak.net/2011/11/10/debian-ja-id-kaardi-tarkvara/#comments</comments>
		<pubDate>Thu, 10 Nov 2011 19:55:21 +0000</pubDate>
		<dc:creator>martin</dc:creator>
				<category><![CDATA[Eesti]]></category>
		<category><![CDATA[ID-kaart]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://martinpaljak.net/?p=380</guid>
		<description><![CDATA[ID-kaardi ametlik tarkvara ei tule Debiani pakkidega. Kaardi madala taseme PKCS#11 draiver (OpenSC) on küll pakkide hulags olemas aga puudu on DigiDoc klient ja veebis allkirjastamiseks vajalikud pluginad, sertifikaadid jms. (Viitaks, kui vastav tekst installer.id.ee lehel lingitav oleks ja ei nõuaks JavaScripti kaudu hüpikakna näitamist...) Naised saunas räägivad, et osadele Debiani versioonidele saab paigaldada ka [...]]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p>ID-kaardi <a href="https://installer.id.ee/?lang=est&#038;os=linux">ametlik tarkvara</a> ei tule <a href="http://www.debian.org">Debiani</a> pakkidega. Kaardi madala taseme PKCS#11 draiver (<a href="http://www.opensc-project.org/opensc">OpenSC</a>) on küll pakkide hulags <a href="http://packages.debian.org/search?keywords=opensc">olemas</a> aga puudu on DigiDoc klient ja veebis allkirjastamiseks vajalikud pluginad, sertifikaadid jms. (Viitaks, kui vastav tekst installer.id.ee lehel lingitav oleks ja ei nõuaks JavaScripti kaudu hüpikakna näitamist...)</p>

<p>Naised saunas räägivad, et osadele Debiani versioonidele saab paigaldada ka Ubuntu pakke. Või kasutada nii-öelda <a href="http://code.google.com/p/esteid/">alternatiivset tarkvara</a> (mis küll suures osas on sama lähtekoodiga). Aga see ei kõla nagu päris õige tegu. Kuna tegemist on avatud lähtekoodiga, peaks ju olema võimalik Ubuntu asemel .deb pakke Debiani peal teha ka ametlikust algkoodist?</p>

<p>UUENDATUD 04.01.2012: Töötab ka viimase Ubuntu peal, build-skripti lisatud OpenSC paki ehitamine.</p>

<p>Võtame appi "<a href="ftp://ftp.id.eesti.ee/pub/id/SK-IDBT-PAKENDUSJUHEND-20110419.pdf">ID-kaardi baastarkvara pakendusjuhend</a>" dokumendi ja <a href="https://svn.eesti.ee/projektid/idkaart_public/trunk/">SVN-is oleva lähtekoodi</a> ning ehitame ise Debiani pakid! Järgnevates punktides olevate käskude mõtestatud copy-paste peaks tulemuseks andma paigaldatava ID-kaardi tarkvara.</p>

<ol>
	<li>Tiri alla väike patch ja build-skript: <blockquote><code>wget http://martinpaljak.net/ria-debian-hack.tar.gz</code></blockquote></li>
	<li>Paki lahti: <blockquote><code>tar xzvf ria-debian-hack.tar.gz</code></blockquote></li>
	<li>Paki sees on ka väike README-tüüpi fail: <blockquote><code><pre>cd ria-debian-hack
more README</pre></code></blockquote></li>
	<li>Paigalda ehitamiseks vajalikud pakid: <blockquote><code>sudo apt-get install --no-install-recommends subversion doxygen xsdcxx cdbs cmake build-essential libxml2-dev ruby zip rubygems dpkg-dev libssl-dev libp11-dev libpcsclite-dev libldap2-dev libgtk2.0-dev libqt4-dev libxerces-c-dev libxml-security-c-dev libtool autoconf automake</code></blockquote>
        Squeeze ja amd64 platvormi peal lapi vigane g++-4.4 kompilaator:<pre><code>sudo ln -sf /usr/lib/libstdc++.so.6 /usr/lib/gcc/x86_64-linux-gnu/4.4.5/libstdc++.so</code></pre></li>
	<li>Tiri SVN-ist algkood (võtab natuke aega...): <blockquote><code>svn co https://svn.eesti.ee/projektid/idkaart_public/trunk/ idkaart</code></blockquote></li>
	<li>Lisa /etc/apt/sources.list faili ehitatavate pakkide repositoorium:<blockquote><code>sudo sh -c "echo 'deb file://$HOME/repository ./' >> /etc/apt/sources.list"</code></blockquote></li>
	<li>Lapi SVN-is olev kood ja valimistu tarkvara ehitamiseks:
<blockquote><code><pre>mkdir -p idkaart/current &#038;& ln -s  ../packaging idkaart/current/packaging
(cd idkaart &#038;& patch -p0 < ../debian.diff)</pre></code></blockquote></li>
	<li>Ehita pakid (võtab samuti natuke aega...): <blockquote><code>./builder.sh</code></blockquote></li>
	<li>Kui kõik lõpeb vigadeta (joru lõpus on "<code>dpkg-scanpackages: info: Wrote 22 entries to output Packages file.</code>"), paigalda tarkvara: <blockquote><code><pre>sudo apt-get update
sudo apt-get install estonianidcard</pre></code></blockquote></li>
	<li>Sina ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast, ümmardajat, kariloomi ega midagi muud, mis on tema oma.</li>
</ol>

<p>Debiani puhul on parem paigaldada OpenSC unstable-st (lisa vastav rida /etc/apt/sources.list faili, tee apt-get update &#038; apt-get install opensc/unstable.</p>
<p>Antud pakid pole küll Debiani vaatenurgast kõige ilusamad (<a href="http://lintian.debian.org/">lintian</a> leiab kokku <a href="http://martinpaljak.net/ria-debian-errors.txt">92 probleemi</a>, millest 36 vead ja ülejäänud hoiatused) aga nad töötavad. amd64 peal saab Google Chrome kaudu peale väikest nikerdamist (kiika README sisse) nii sisse logida kui näiteks mID lepingut allkirjastada. Edaspidise osas peaks abi ja viiteid saama <a href="https://installer.id.ee/?lang=est&#038;os=linux">installer.id.ee</a> lehelt.</p>

<p>Head buildimist!</p>

<p><small>PS. Kõlakad räägivad, et Portugali ID-kaardi <a href="http://svn.gov.pt/projects/ccidadao">avatud lähtekoodiga tarkvara</a> arendajad pakuvad koodist leitud kriitilise vea eest <a href="http://svn.gov.pt/projects/ccidadao/wiki/Regulamento">1000€</a> ... Go figure...</small></p>




]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://martinpaljak.net/2011/11/10/debian-ja-id-kaardi-tarkvara/feed/</wfw:commentRss>
		<slash:comments>5</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Tule kohtu teiste progejatega Stack Overflow päeval!</title>
		<link>http://martinpaljak.net/2011/03/31/tule-kohtu-teiste-progejatega-stack-overflow-paeval/</link>
		<comments>http://martinpaljak.net/2011/03/31/tule-kohtu-teiste-progejatega-stack-overflow-paeval/#comments</comments>
		<pubDate>Thu, 31 Mar 2011 08:28:38 +0000</pubDate>
		<dc:creator>martin</dc:creator>
				<category><![CDATA[Kamarajura]]></category>
		<category><![CDATA[Eesti]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://martinpaljak.net/?p=364</guid>
		<description><![CDATA[pinu.ee egiidi all toimub Tartus Dorpati konverentsikeskuses 6. aprillil Stack Overflow fännipäev. Kohapeal näeb teisi Lõuna-Eesti progejaid ja saab kuulata huvitavaid ettekandeid. Üldine sumisemine ja andmevahetus jätkub Pläsku saunas (jah, seal kõrgel). Kui Sa ei ole veel seda teinud, siis mine pane ennast kirja ja hääleta huvitavate teemade poolt! Tunned huvi kiipkaartide vastu ja tahaksid [...]]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p>
<a href="http://pinu.ee/">pinu.ee</a> egiidi all toimub Tartus Dorpati konverentsikeskuses 6. aprillil <a href="http://www.meetup.com/stackoverflow/Tartu-EE/83510/">Stack Overflow fännipäev</a>. Kohapeal näeb teisi Lõuna-Eesti progejaid ja saab kuulata huvitavaid ettekandeid. Üldine sumisemine ja andmevahetus jätkub Pläsku saunas (jah, seal kõrgel).
</p>
<p>Kui Sa ei ole veel seda teinud, siis <a href="http://www.meetup.com/stackoverflow/Tartu-EE/83510/">mine pane ennast kirja</a> ja <a href="http://pinu.ee/kysimused/895/milliseid-ettekandeid-tahaksid-kuulda-stack-overflow-kokkutulekul">hääleta huvitavate teemade poolt</a>!
</p>

<p>
Tunned huvi kiipkaartide vastu ja tahaksid lähemalt teada, mida kujutab endast JavaCardide programmeerimine? Mine pane linnuke kirja <a href="http://pinu.ee/kysimused/895/milliseid-ettekandeid-tahaksid-kuulda-stack-overflow-kokkutulekul/912">vastavale teemale</a>, et teaksin ettekandeks valmistuda.
</p>]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://martinpaljak.net/2011/03/31/tule-kohtu-teiste-progejatega-stack-overflow-paeval/feed/</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Insecure HP USB Smart Card Keyboard</title>
		<link>http://martinpaljak.net/2011/03/19/insecure-hp-usb-smart-card-keyboard/</link>
		<comments>http://martinpaljak.net/2011/03/19/insecure-hp-usb-smart-card-keyboard/#comments</comments>
		<pubDate>Sat, 19 Mar 2011 13:14:11 +0000</pubDate>
		<dc:creator>martin</dc:creator>
				<category><![CDATA[Kamarajura]]></category>
		<category><![CDATA[English]]></category>
		<category><![CDATA[OpenSC]]></category>
		<category><![CDATA[security]]></category>
		<category><![CDATA[smartcards]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://martinpaljak.net/?p=341</guid>
		<description><![CDATA[Smart cards are the most versatile two factor authentication devices and essential for secure PKI deployments. Two factors means that for successful use, you need to have something (a smart card) and know something (a PIN code). While still better than simple passwords, a PIN code entered like a password through standard computer keyboard is [...]]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p><a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Smart_card">Smart cards</a> are the most versatile two factor authentication devices and essential for secure PKI deployments. Two factors means that for successful use, you need to <em>have</em> something (a smart card) and <em>know</em> something (a PIN code). While still better than simple passwords, a PIN code entered like a password through standard computer keyboard is exposed to host software and thus easily intercepted by the worst kind of malware - trojans, which could then abuse your inserted card and do covert transactions with the card once the PIN code has been captured by the trojan (or keylogger).
</p>

<p>
To protect against such attacks, <a href="http://www.pcscworkgroup.com/specifications/files/pcsc10_v2.01.6.pdf">secure PIN entry devices</a> (commonly known as pinpad readers) exist. Such devices are supposed to be with specially designed  hardware which guarantee that PIN codes travel directly from the device keypad to the smart card, without passing through the host computer and thus not visible to possibly hostile software on the host computer.
</p>
<p>
This is a reminder to not be fooled by marketing alone. A <a href="http://pcsclite.alioth.debian.org/ccid/shouldwork.html#0x03F00x1024">device with Hewlett-Packard logo</a> (model KUS0133) claims secure PIN entry and modification capability in the <a href="http://www.usb.org/developers/devclass_docs/DWG_Smart-Card_CCID_Rev110.pdf">CCID</a> <a href="http://pcsclite.alioth.debian.org/ccid/readers/HPUSBSmartCardKeyboard.txt">descriptor</a> but in fact does not enforce the secure PIN entry promise - the entered code can be read by host software. This behavior was discovered by accident - the device *seems* to work flawlessly on Linux but have a look what happens on Mac OS X 10.6.6:
</p>

<pre>
mrtn:~ martin$ opensc-tool -l
# Detected readers (pcsc)
Nr.  Card  Features  Name
0    No    PIN pad   HP USB Smart Card Keyboard 00 00
mrtn:~ martin$ pkcs11-tool --login --test --slot 1 --module /Library/OpenSC/lib/opensc-pkcs11.so 
<strong>1234</strong>

error: PKCS11 function C_Login failed: rv = CKR_GENERAL_ERROR (0x5)
</pre>

<p>
Small explanation:
</p>

<ul>
	<li>After the keyboard has been connected and identified to Mac OS X, <a href="http://www.opensc-project.org/opensc">OpenSC</a> detects the reader and the advertised pinpad capability</li>
	<li>Trying to do some operations with the inserted smart card leads to the point where the software sends the correct command to the reader to do a secure PIN entry operation and the "secure PIN entry" led on the keyboard is turned on, signaling that the PIN code should be entered on the numpad of the keyboard. On Linux, keys other than ESC (which cancel the transaction) and ENTER (which confirms the entered PIN) don't work in this mode (nothing appears on the screen at least).</li>
	<li>Now the unexpected happens: the entered PIN ("1234" in this example) is shown on standard input! In fact, all keys work and entry to stdin is possible. The expected output should be the tool showing test results of operations with keys on the card without any keyboard input.</li>
</ul>

<p>
Without further investigation I can guess there are two possibilities of what's going on:
</p>
<ol>
	<li>It is possible for the host software to set the device firmware to a state where the pinpad is malfunctioning and sends keyboard input to the host</li>
	<li>The entered PIN code is always transmitted over USB but Linux "correctly" routes those packets to /dev/null</li>
</ol>
<p>
Either way the reader can't be considered as a secure PIN entry device as the host software can affect the functioning of the device and the secure PIN entry mode is not enforced by the keyboard firmware.
</p>

<p>
What next?
</p>
<ul>
	<li>The next release of <a href="http://www.opensc-project.org/opensc">OpenSC</a> shall disregard the advertised pinpad capability of this reader and enforce normal (no pinpad) mode</li>
	<li>Probably an upcoming release of the <a href="http://pcsclite.alioth.debian.org/ccid.html">open source CCID driver</a> shall have the pinpad feature disabled already in the driver layer</li>
	<li>The myth that devices that claim to do everything actually do nothing well got reassured. If you are worried about the secrecy of your PIN code, buy a dedicated pinpad reader with tamper evident features (like a hologram sticker and certified firmware)</li>
	<li>Remember to keep your computer up to date with security patches and don't install software or visit websites you don't trust - the best protection against trojans. Also make sure that you remove your smart card from the reader as soon as you have finished using it, to limit the time when hostile software could abuse your connected smart card</li>
</ul>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://martinpaljak.net/2011/03/19/insecure-hp-usb-smart-card-keyboard/feed/</wfw:commentRss>
		<slash:comments>1</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Panen selle blogi kinni &#8230;</title>
		<link>http://martinpaljak.net/2009/10/27/panen-selle-blogi-kinni/</link>
		<comments>http://martinpaljak.net/2009/10/27/panen-selle-blogi-kinni/#comments</comments>
		<pubDate>Tue, 27 Oct 2009 10:30:23 +0000</pubDate>
		<dc:creator>martin</dc:creator>
				<category><![CDATA[Kamarajura]]></category>
		<category><![CDATA[.ee]]></category>
		<category><![CDATA[Eesti]]></category>
		<category><![CDATA[Kas me sellist Eestit tahtsimegi?]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://martin.paljak.pri.ee/?p=292</guid>
		<description><![CDATA[... kui .ee domeen hakkab maksma 300 krooni aastas. Aastal 2003, kui minu toonane internetikodu .com aadress aegus, registreerisin endale (martin.)paljak.pri.ee domeeni. Sellel ajal oli veel võimalik .ee domeeni kohta pärida kõik sealsed nimed ja neid oli kokku ~15000, millest ~400 olid .pri.ee domeenid. Nüüd on väidetavalt ~70000 .ee domeeni. Valisin .ee selle pärast, et [...]]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[... kui .ee domeen hakkab maksma <a href="http://blog.zone.ee/2009/10/22/ee-domeenide-registreerimise-uus-kord/">300 krooni aastas</a>.

Aastal 2003, kui minu toonane internetikodu .com aadress aegus, registreerisin endale (martin.)paljak.pri.ee domeeni. Sellel ajal oli veel võimalik .ee domeeni kohta pärida kõik sealsed nimed ja neid oli kokku ~15000, millest ~400 olid .pri.ee domeenid. Nüüd on väidetavalt ~70000 .ee domeeni.

Valisin .ee selle pärast, et see on osake minu identiteedist - olen ju lõppude lõpuks eestlane! Paljudele ei vaja ka eraldi selgitamist milline räpane äri on "vaba turumajanduse" domeenibisins - <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Cybersquatting">squatterid</a>, pliiatsist imetud hinnad, <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Site_Finder">küsitava väärtusega ärilised ja tehnilised trikid</a> jms. Tasuta .pri.ee domeen, kus osad neist probleemidest puudusid,  tundus seega palju parem kui visuaalselt seksikam ja globaalsem martinpaljak.com.

On ju domeenisüsteemi peamine funktsioon Internetis olevate asjade lihtsam üles leidmine nime kaudu - pole ju palju vahet, kas http://195.222.13.111:80/ asemel on nimesildiks martinpaljak.net või martinpaljak.com või martins.lv, martinpaljak.cc või martinpaljak.org - eriti kui rääkida vabast turumajandusest, siis on võimalik natuke rahakotti paotades endale hoopis toredam nimi leida mõne muu punkt-nime all (ja soodsamalt kui 300 krooni).

Riikide domeenid (.ee, .lv, .fi jne) seonduvad minu jaoks millegi diplomaatilise ja globaalsega nagu ÜRO või ISO. Tipptaseme domeenid aga ei ole seda teps mitte, see on ajaloolistel põhjustel (DNS *on* <a href="http://www.livinginternet.com/i/iw_dns_history.htm">ajalooline</a>) tekkinud ärivõimalus mida ICANN ka <a href="http://tech.slashdot.org/article.pl?sid=08/10/29/1728258">usinalt kasutada püüab</a>.

Keegi ei saa olle .ee domeeni käigus hoidmise reeglistiku kaasajastamise või siiani segase ja piirava otse .ee alla mitme domeeni registreerimise lihtsustamise vastu. 

Aga vaja oleks
<ol>
	<li>.pri.ee domeenide jätkuvalt tasuta võimaldamist eraisikutele</li>
	<li>tasuta või väga mõisliku hinnaga esimest .ee nime  Eestis registreeritud ettevõtetele</li>
 	<li>korralikku iseteenindust .ee domeeni haldamiseks (ID-kaart, äriregister, rahvastikuregister jms viisakalt ühendatud, ehk isegi integreeritud DNS haldamine)</li>
 	<li>300 krooni tükk aastas  kõigile teistele soovijatele</li>
</ol>



Miks?
<ul>
<li>.ee on osake meie rahvuslikust identiteedist, see ei ole ainult kurgid turul.</li>
<li>Eesti püüab olla e-riik. E-riigi jaoks on internet ja selles toimuv <em>eriti</em> oluline. "Üldlevinud euroopalikud tavad" igal tasandil teeks meist "üldlevinud euroopalikul tasemel" e-riigi mis oleks midagi Hispaania sarnast (loe: heal juhul keskpärane)</li>
<li>Internet ja .ee on osake riigi poolt pakutavast infrastruktuurist, mida hoitakse käigus maksudega; riik teeb palju utoopilisemaid ja küsitavama rakenduslikkusega e-projekte (e-tervis jmt), samas kui domeeninimede puhul on tegu väga selge ja lihtsa tehnoloogilise lahendusega, umbes nagu rahvastikuregister.</li>
	<li>Vaevalt, et üks andmebaas nõuab enda käigus hoidmiseks 300 krooni aastas ühe kirje hoidmise, töötlemise ja edastamise eest? See teeks rahvastikuregistri käitlemise kuludeks (~1300000 * 300) 390000000 krooni  ehk ligi 400 miljonit aastas. Tõesti? Kohustuslik e-teenindus ühekordse investeeringuna ja sellest tulenevalt vähenenud tööjõukulu võiks võtta 5 inimest 20000/kuus + sama palju tehnika peale = 10*40000*12 = ~5 miljonit krooni aastas.</li>
<li>Sellise mudeli puhul maksavad ületarbijad (squatterid jne) kinni teiste baasvajadused.</li>
</ul>

Võibolla ma olen millestki valesti aru saanud või mõni oluline infokild on puudu, aga praegu jääb mulje, et .pri.ee domeenide omanikud peaks enda õiguste kaitseks ühinema, looma "pri.ee registri", maksma kellelegi 300 krooni/.pri.ee/aasta ja siis lunima riigi käest kompensatsiooni praeguse korra säilimiseks? Riigi seisukohast võib see olla ka pseudoprobleem, kui valitute jaoks on riik ainult "eesti.ee ja osale.ee" ja muud osapooled on ainult "riigiteenuse tarbijad". Ma vaataks kogu .ee ruumile otsa nagu regionaalminister peaks Eesti kaarti vaatama - näiteks <a href="http://edition.cnn.com/2009/TECH/10/15/finland.internet.rights/index.html">Soomes on Internet igaühe õigus</a>. Mõtlemisainet!

Igatahes, <a href="http://www.eestiinternet.ee/domeenireeglid/domeenireeglite-eelnou-muudatusettepanekud">avalik arutelu</a> (avalik? kus on siis nimekiri kõigist seni edastatud muudatusettepanekutest?) käib juttude järgi kuni 22.11.2009.

<strong>Kõik .pri.ee omanikud, ÜHINEGE!</strong>

<hr />
* Kuigi siin blogis on valitsenud mitu kuud vaikus, ei plaani seda siiski veel reaalselt kinni panna. Elu 300 km Tallinnast, Misso valla metsas nõuab sisse elamist, toimetamist ja tööd, et elu Eesti ääreladel välja ei sureks. Talvine aeg toob tubased tegevused - siis on rohkem aega ka kirjutada.]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://martinpaljak.net/2009/10/27/panen-selle-blogi-kinni/feed/</wfw:commentRss>
		<slash:comments>12</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Kuidas lugeda biomeetrilise passi kiipi.</title>
		<link>http://martinpaljak.net/2009/02/23/kuidas-lugeda-biomeetrilist-passi/</link>
		<comments>http://martinpaljak.net/2009/02/23/kuidas-lugeda-biomeetrilist-passi/#comments</comments>
		<pubDate>Mon, 23 Feb 2009 12:13:27 +0000</pubDate>
		<dc:creator>martin</dc:creator>
				<category><![CDATA[Kamarajura]]></category>
		<category><![CDATA[E-riik]]></category>
		<category><![CDATA[Eesti]]></category>
		<category><![CDATA[linux]]></category>
		<category><![CDATA[opensource]]></category>
		<category><![CDATA[RFID]]></category>
		<category><![CDATA[Vaenlane ei maga!]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://martin.paljak.pri.ee/?p=248</guid>
		<description><![CDATA[Eestis, nagu paljudes teistes riikides, on kasutusel passid koos biomeetrilise infoga RFID kiibil. Praegu veel ainult näolapp kuid selle aasta maikuus peaks kiibile lisanduma ka sõrmejäljed EDIT: Kodakondsus- ja Migratsiooniameti uudis: 29.06.2009 Tänasest kantakse reisidokumentidesse digitaalsed sõrmejäljed. Minu käest on tihti küsitud, et kuidas lugeda ID-kaardi kiibilt (kus sees on aga ainult vahendid digitaalseks isikutuvastuseks [...]]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[Eestis, nagu paljudes teistes riikides, on kasutusel <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Biometric_passport">passid koos biomeetrilise infoga</a> RFID kiibil. Praegu veel ainult näolapp kuid selle aasta <a href="http://www.europarl.europa.eu/news/public/story_page/019-45732-012-01-03-902-20090108STO45593-2009-12-01-2009/default_et.htm">maikuus peaks kiibile lisanduma ka sõrmejäljed</a> EDIT: Kodakondsus- ja Migratsiooniameti uudis: <a href="http://www.mig.ee/index.php/mg/est/uudised/(year)/2009">29.06.2009 Tänasest kantakse reisidokumentidesse digitaalsed sõrmejäljed</a>.

Minu käest on tihti küsitud, et kuidas lugeda ID-kaardi kiibilt (kus sees on aga ainult vahendid digitaalseks isikutuvastuseks ja allkirjastamiseks) kaardil olevat pilti. Küllap on ID-kaardi puhul pilti ja kiipi koos nähes lihtsam tekkima valearvamus, et see pilt ka sellelt va kiibilt loetav on. Erinevalt ID-kaardist ei ole passi sees olev kiip silmaga nähtav ja ei saa ka selle nähtamatu kiibi abiga internetipanka logida. Küll aga on selle peidus oleva kiibi sees olemas ilus värviline pilt passiomanikust.

Järgneva retseptiga saab kodustes tingimustes selles ise veenduda.

Vaja läheb:
<ul>
	<li>1 Linuxiga x86 arvuti (Ubuntu 8.10)</li>
	<li>1 <a href="http://www.acs.com.hk/acr122.php">ACR122 RFID lugeja</a> (osta näiteks <a href="http://store.touchatag.com/acatalog/touchatag_starter_pack.html">siit</a>)</li>
	<li>java6, pcscd, ccid tarkvara (<code>sudo apt-get install sun-java6-bin pcscd libccid</code>)</li>
<li>1 biomeetriline pass</li>
</ul>

Kuidas valmistada:
<ol>
	<li>Tiri endale JMRTD (Java MachineReadableTravelDocument) tarkvara aadressilt <a href="http://jmrtd.org">jmrtd.org</a> (vali platform independent JAR file: jmrtd_installer.jar)</li>
	<li>Paigalda JMRTD: <code>java -jar Desktop/jmrtd_installer.jar</code></li>
	<li>Käivita JMRTD: <code>~/JMRTD/jmrtd.sh</code></li>
	<li>Vali "Add" ja sisesta enda passi number, enda sünnikuupäev ja passi kehtivuse aeg (see on <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Basic_Access_Control">Basic Access Control</a> ehk BAC):
<a href="http://martinpaljak.net/blog-stuff/jmrtd1.png"><img style="width: 100%;" src="http://martinpaljak.net/blog-stuff/jmrtd1.png" alt="BAC sisestamine" /></a>
</li>

<li>Aseta enda pass lugejale ja oota kümmekond sekundit. Passist loetakse kõik andmed, sealhulgas pilt:
<a href="http://martinpaljak.net/blog-stuff/jmrtd2.png"><img style="width: 100%;" src="http://martinpaljak.net/blog-stuff/jmrtd2.png" alt="Passi sisu" /></a>
</li>

</ol>



<hr />
Rohkem lugemist e-passis olevast RFID kiibist:
<ul>
	<li><a href="http://www.lambda.ee/images/7/7a/Rfid_id_analyys_2.pdf">RFID kasutusvõimaluste analüüs ning soovitused eesti ID-kaardi täiendamise kontekstis</a> (via <a href="http://pirrejaraak.blogspot.com/2008/01/id-ja-rfid.html">Tanel Tammet</a>)</li>
	<li><a href="http://ec.europa.eu/justice_home/doc_centre/freetravel/documents/doc/c_2006_2909_et.pdf">KOMISJONI OTSUS, millega nähakse ette liikmesriikides väljaantavate passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardeid käsitlevad tehnilised kirjeldused</a></li>
</ul>
EDIT 10.08.2009: Lisatud viide BAC-ile ja mig.ee uudisele.
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://martinpaljak.net/2009/02/23/kuidas-lugeda-biomeetrilist-passi/feed/</wfw:commentRss>
		<slash:comments>4</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Õppetunnid Tõnu Samuelilt</title>
		<link>http://martinpaljak.net/2009/02/23/oppetunnid-tonu-samuelilt/</link>
		<comments>http://martinpaljak.net/2009/02/23/oppetunnid-tonu-samuelilt/#comments</comments>
		<pubDate>Mon, 23 Feb 2009 10:59:27 +0000</pubDate>
		<dc:creator>martin</dc:creator>
				<category><![CDATA[Kamarajura]]></category>
		<category><![CDATA[Arvamus]]></category>
		<category><![CDATA[Eesti]]></category>
		<category><![CDATA[Isiklik]]></category>
		<category><![CDATA[Turvalisus]]></category>
		<category><![CDATA[WiFi]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://martin.paljak.pri.ee/?p=227</guid>
		<description><![CDATA[Kuu jagu päevi tagasi CERT-i teabepäeval Voorel oli kohal ka "el hacker estonio tonuonu", kes usinasti tegeles enda tavategevusega ehk siis kohaliku wifiliikluse salvestamisega. Päeva lõpus lasti huvitavamad leiud (POP3 paroolid ja MSN-i kontaktid jms) suurele ekraanile ja espetsiaalselt sai ära märkimist Tõnu sõnade kohaselt "keegi kodanik e-maili aadressiga martin.paljak@gmail.com, kes lisaks ka kohaliku ruuteri [...]]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[Kuu jagu päevi tagasi <a href="http://www.ria.ee/teabepaev2009">CERT-i teabepäeval</a> Voorel  oli kohal ka "<a href="http://no.spam.ee/~tonu/">el hacker estonio tonuonu</a>", kes usinasti tegeles enda tavategevusega ehk siis kohaliku wifiliikluse salvestamisega. Päeva lõpus lasti huvitavamad leiud (POP3 paroolid ja MSN-i kontaktid jms) suurele ekraanile ja espetsiaalselt sai ära märkimist Tõnu sõnade kohaselt "keegi kodanik e-maili aadressiga martin.paljak@gmail.com, kes lisaks ka kohaliku ruuteri kallal nagistas kogu aeg, sinu parool on samuti teada jne".

Kuna see keegi kodanik olen mina, tekkis mul kohe 2 küsimust:
<ol>
<li> WTF?</li>
<li>Kas tõesti?</li>
</ol>



90% ajast internetti kasutades tegin seda läbi Kõu (sest see kohalik wifi oli põlvili) ja kuna pean ennast keskmisest teadlikumaks arvutikasutajaks, ei tahtnud uskuada, et minu gmaili parool üle õhu plaintextis liikus. Lisaks ei võtnud mitte omaks kusagil ruuteri kallal nagistamist. Igatahes ... Kiire check arvuti dock-i: töötasid programmig Mail.app, Safari, Terminal+ssh, Skype, Adium+gtalk. 

Programmid, mis kasutavad mainitud e-maili aadressi on Mail.app ja Adium. Mail.app konfiguratsiooni kontroll andis mõista, et kõik läheb ilusti üle TLS-i; check. Adiumi konfis linnukest "Allow plaintext authentication" ees ei olnud; check. Igaks juhuks tegin ka puuduva linnukese "Require SSL/TLS" ette ja muutsin üle Kõue gmaili parooli ning läksin Tõnult aru pärima ja tõendusmaterjale nõudma. Lubati saata algmaterjal ehk võrguliikluse dump.

Järgmisel päeval seda uurides sain teada, et:
<ol>
<li>aadressi martin.paljak@gmail.com või selle parooli see ei sisalda
<br/>- seega pani Tõnu 2 ja 2 kokku ja tuletas mu e-maili aadressi õhust</li>
<li>sama IP pealt, mis minu arvutil vahepeal oli, käis hiljem keegi tõesti kohaliku ruuteri kallal nagistamas. Aga mitte minu arvuti MAC aadressilt</li>
<li>üle õhu liikus skype bonjour broadcast koos minu kasutajanimega <a href="callto:martinpaljak">martinpaljak</a></li>
<li>üle õhu liikus <a href="https://addons.mozilla.org/en-US/firefox/addon/3615">del.icio.us Firefoxi plugina</a> Cookie koos kasutajanimega martinpaljak</li>

<li>üle õhu liikus <a href="http://twitter.com/martinpaljak/status/1140699449">plaintextis minu twitter.com parool</a>:</li>
</ol>

<a href="http://martinpaljak.net/blog-stuff/tehtud.png"><img style="width: 100%;" src="http://martinpaljak.net/blog-stuff/tehtud.png" alt="tehtud!" /></a> (screenshot <a href="http://janno.wifi.ee/">janno.wifi.ee</a>)

Nüüd oli tõeline WTF. Vaatasin töötavad programmid veel korra üle ja leidsin menubarilt kunagi prooviks tiritud ja käima unustatud twitterrific Twitteri kliendi. Selle programmijupi konfiguratsioonist ei leidnud ühtegi SSL või crypto laadset optsiooni. Väike guugeldamine tõi kurva selguse: tervelt aasta jagu on kõik antud programmi <a href="http://www.johnstrunk.com/blogger/2008/08/21/how-to-secure-twitterific">tavakasutajad enda twitteri parooli edastanud plaintextis</a>. Vähetähtsa veebiteenuse "salakala" tüüpi parooli pealt kuulamine mind väga ei hirmuta, kuid andis minu silmis<a href="http://www.jaanuskase.com/en/2009/02/twitters_two_security_blunders.html"> vopsu nii Twitterile kui sellele konkreetsele kliendile</a>. Võibolla just minu vägagi mahlakast ja kurjast e-mailist tingituna tulid  nädalapäevad hiljem oma tarkvara uue versiooniga lagedale twitterrifiku tegijad, kus see masendav bläkk korda oli tehtud. Igatahes kustutasin selle softijupi kiiresti ja uuesti paigaldama ei kutsu ka uus, parandatud versioon.

Mida ma õppisin sellest vahejuhtumist?
<ul>
	<li>Ära usu kõike mida kuuled. Tihti käib terakese tõega kaasas palju pullikakat.
</li>
	<li>Avalik wifi on ohtlik. Kui võimalik, kasuta VPN-i (kui oskad) või Kõud või GSM-i või muud raskemini pealtkuulatavat võrku.</li>
	<li><strong>Ära jooksuta suvalisi internetist leitud programme!</strong> Kontrolli eelnevalt nende korrektsust, eriti kui nad internetti kasutavad. Kas tead kellega ja millest Su arvuti omaette räägib?</li>
	<li><a href="http://openid.net">OpenID</a> on hea, eriti "suvaliste web2.0 rakenduste" jaoks, et tüdinud kasutajad ei peaks "salakala" paroole kasutama ja selle turvalisuse pärast muretsema.
</li>
</ul>

Turvalist võrgutamist ja tänud Tõnule minu valvsuse taastamise eest. Vaenlane ei maga!


]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://martinpaljak.net/2009/02/23/oppetunnid-tonu-samuelilt/feed/</wfw:commentRss>
		<slash:comments>4</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Kuidas sõdida 21. sajandil?</title>
		<link>http://martinpaljak.net/2009/01/08/kuidas-sodida-21-sajandil/</link>
		<comments>http://martinpaljak.net/2009/01/08/kuidas-sodida-21-sajandil/#comments</comments>
		<pubDate>Wed, 07 Jan 2009 22:16:22 +0000</pubDate>
		<dc:creator>martin</dc:creator>
				<category><![CDATA[Kamarajura]]></category>
		<category><![CDATA[Arvamus]]></category>
		<category><![CDATA[Eesti]]></category>
		<category><![CDATA[Gaza]]></category>
		<category><![CDATA[sõda]]></category>
		<category><![CDATA[seks]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://martin.paljak.pri.ee/?p=212</guid>
		<description><![CDATA[Meie "sõbralikest naabritest" tuuakse hea näitena kaitsevaldkonnas enamasti Soomet. Kuidas kohustuslikku kaitseväes käimisse suhtutakse positiivselt ja kuidas totaalkaitse on ikka kõikse etem ja ainuõige ja kuidas igas suurems majas peaks ikka pommivarjend olema. Hiljuti ühe endise soomlasest kolleegiga neid teemasid lahates kuulsin tragikoomilist pärlit: "Jah, me oleme järgmiseks teiseks maailmasõjaks hästi valmistunud" (yes, we're well [...]]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[Meie "sõbralikest naabritest" tuuakse hea näitena kaitsevaldkonnas enamasti Soomet. Kuidas kohustuslikku kaitseväes käimisse suhtutakse positiivselt ja kuidas totaalkaitse on ikka kõikse etem ja ainuõige ja kuidas igas suurems majas peaks ikka pommivarjend olema. Hiljuti ühe endise soomlasest kolleegiga neid teemasid lahates kuulsin tragikoomilist pärlit: "Jah, me oleme järgmiseks teiseks maailmasõjaks hästi valmistunud" (yes, we're well prepared for a second world war). 

Tänapäeva sõda koosneb lisaks vägede liigutamisele aina rohkem ja rohkem <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/SIGINT">&#42;INT</a> ja <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/PSYOPS">&#42;OPS</a> laadsetest komponentidest, sest palju parem on ju enda ülemvõim saavutada võimalikult väheste inimkaotustega nii omade kui vaenlaste poolelt. Pole ju vaja vaenlast alati maamunalt ära pükida kui tema üle on võimalik kontroll saavutada teiste vahenditega - kasvatagu kardulat ja talitagu sigu võitjate jaoks kasvõi. Või vähemalt on kellelt maksu koorida.

Alates Lahesõjast on oskuslikult kasutatud meediat sõja kajastamiseks nii nagu seda näidata tahetakse ja näiteks Iraagi šõule elasid paljud suure lombi taga asuvad inimesed telekate ees kaasa sama entusiastlikult kui mõned eestlased murdmaasuusatamisele. "Sõda koju kätte ilma diivanilt lahkumata! (Ja muul ajal mahub kokku pandult voodi alla)" - selline võiks olla kaasaegse konflikti slogan. Vahepeal on tehnoloogia  arenenud ja mõõduvõtmine käib ka <a href="http://tech.slashdot.org/article.pl?sid=09/01/06/1924224">internetis</a> - nagu paljud aprillirahutuste ajal omal nahal tundsid või Gruusia konflikti ajal lehest lugesid. 

Ja olemegi jõudnud selleni, et lisaks vaprate sõdurpoiste poolt lendu lastud kaartulele ja õhurünnakutele vormivad meiesugustele kaugetele vaatlejatele kangelasi ja kannatanuid tankide kõrval tavalise maaväe asemel oma suva järgi hoopis <a href="http://cache.boston.com/universal/site_graphics/blogs/bigpicture/gaza_01_07/g30_17512111.jpg">sellised sõdurid</a> (via <a href="http://www.boston.com/bigpicture/2009/01/scenes_from_the_gaza_strip.html">boston.com</a>).

Gaza konfliktile aga lihtsat ja kiiret lahendust ei ole. Seni kuni isakesed diplomaadid-poliitikud-kindralid teemat nämmutavad, on kohal käinud naisterahvas jõudnud <a href="http://www.identitywoman.net/?p=804">probleemi tegelikut tuumani</a>: Gaza jagu meesterahvaid tahab hirmsasti keppi saada. Ja puhtfüüsiliselt ei ole sellise hulga meesterahvaste rahuldamine lühikese ajaga võimalik.  Ja nii nad seal madistavad, seni kuni puudulik suguelu või ära eksinud kuul silme eest mustaks võtab...

Seega olge valvel - vaenlane ei maga!
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://martinpaljak.net/2009/01/08/kuidas-sodida-21-sajandil/feed/</wfw:commentRss>
		<slash:comments>2</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Olukorrast riigis. Ei. Terves maailmas.</title>
		<link>http://martinpaljak.net/2008/12/22/olukorrast-riigis-ei-terves-maailmas/</link>
		<comments>http://martinpaljak.net/2008/12/22/olukorrast-riigis-ei-terves-maailmas/#comments</comments>
		<pubDate>Sun, 21 Dec 2008 23:12:44 +0000</pubDate>
		<dc:creator>martin</dc:creator>
				<category><![CDATA[Eesti]]></category>
		<category><![CDATA[Kamarajura]]></category>
		<category><![CDATA[Arvamus]]></category>
		<category><![CDATA[Kas me sellist Eestit tahtsimegi?]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://martin.paljak.pri.ee/?p=198</guid>
		<description><![CDATA[Suvel, siis kui ilm oli soe ja nafta kallis, tegin maal lõket. Metsas vanad ajalehed eraldi konteinerisse ei rända, vaid kuluvad ära tule alustamiseks. Sirvides enne prahi alla sättimist ühte igivana ajalehte leidsin ühe karikatuuri, mille lihtsalt pidin välja rebima. Pildi ilmumisest on möödas varsti pea 2 aastakümmet (~1991). Kuid olukord koduvabariigis näikse olevat muutusteta [...]]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[Suvel, siis kui ilm oli soe ja nafta kallis, tegin maal lõket. Metsas vanad ajalehed eraldi konteinerisse ei rända, vaid kuluvad ära tule alustamiseks. Sirvides enne prahi alla sättimist ühte igivana <a href="http://tehnokratt.net/2008/12/04/info-saamiseks-kirjuta-meelis-mandelile-5x/">ajalehte</a> leidsin ühe karikatuuri, mille lihtsalt pidin välja rebima. Pildi ilmumisest on möödas varsti pea 2 aastakümmet (<a href="http://www.bonnierbusinesspress.com/ee/?id=10465">~1991</a>). Kuid olukord koduvabariigis näikse olevat muutusteta või siis ainult numbriline*:

<a href="http://martinpaljak.net/blog-stuff/allahinnatud_kaubad.jpg"><img alt="Pilt äripäevast" src="http://martinpaljak.net/blog-stuff/allahinnatud_kaubad_small.jpg" title="Allahinnatud kaubad" width="100%"/></a>

Jõulud/pööripäev on traditsiooniliselt rahulik ja inimlik püha, kus ollakse pere keskel ja mõeldakse argipäevast erinevaid mõtteid. Värske isana ei häiri mind niivõrd isapalga kadumine kui võimalus, et mu poeg 20 aasta pärast sedasama pilti vaatab ja samasugusele järeldusele jõuab - s**tagi pole muutunud. Kuid nagu teada - mis ei tapa, teeb tugevamaks! Seega, kallis lugeja, mõtle selle aasta viimastel päevadel sellele, mida justnimelt SINA võiksid ette võtta järgmisel aastal, et mu halb unenägu teoks ei saaks. 

HÄID PÜHI &#038; TEGUSAT SAABUVAT UUT AASTAT!

<hr/>
*Eesti X rikkama riigi hulka on lihtne matemaatiline tehe, kui tehteks on kasvava tagatiseta "ratsa rikkaks vahendeid valimata" pabertrüki(laenu)raha jagamine igal aastal kahaneva rahvaarvuga - kui mitte 15 siis 50 aasta pärast võime kõik miljonärid olla. Kas tõesti?]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://martinpaljak.net/2008/12/22/olukorrast-riigis-ei-terves-maailmas/feed/</wfw:commentRss>
		<slash:comments>2</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Hello world!</title>
		<link>http://martinpaljak.net/2008/12/12/hello-world/</link>
		<comments>http://martinpaljak.net/2008/12/12/hello-world/#comments</comments>
		<pubDate>Fri, 12 Dec 2008 13:54:12 +0000</pubDate>
		<dc:creator>martin</dc:creator>
				<category><![CDATA[Kamarajura]]></category>
		<category><![CDATA[English]]></category>
		<category><![CDATA[Isiklik]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://martin.paljak.pri.ee/?p=184</guid>
		<description><![CDATA[Programming is very much a lifelong learning process. Whenever you learn new stuff you first make a "Hello world!" program in the new language. Yesterday at 21:56 my first "Hello world!" program in parenthood completed successfully, producing the expected result: a 48 cm long 3.1kg boy. EDIT: Mandatory picture of the little guy chilling:]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[Programming is very much a lifelong learning process. Whenever you learn new stuff you first make a "<a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Hello_world">Hello world!</a>" program in the new language.

Yesterday at 21:56 my first "Hello world!" program in parenthood completed successfully, producing the expected result: a 48 cm long 3.1kg boy. 

EDIT: Mandatory picture of the little guy chilling:
<img alt="" src="http://martinpaljak.net/blog-stuff/laps.jpg" title="Little guy" class="aligncenter" width="100%" />
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://martinpaljak.net/2008/12/12/hello-world/feed/</wfw:commentRss>
		<slash:comments>4</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>MoMo Estonia: mobile advertising</title>
		<link>http://martinpaljak.net/2008/11/28/momo-estonia-mobile-advertising/</link>
		<comments>http://martinpaljak.net/2008/11/28/momo-estonia-mobile-advertising/#comments</comments>
		<pubDate>Fri, 28 Nov 2008 17:13:55 +0000</pubDate>
		<dc:creator>martin</dc:creator>
				<category><![CDATA[Kamarajura]]></category>
		<category><![CDATA[Eesti]]></category>
		<category><![CDATA[English]]></category>
		<category><![CDATA[Mobile]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://martin.paljak.pri.ee/?p=169</guid>
		<description><![CDATA[Some notes from the Mobile Monday Estonia event Mobile Marketing &#038; Advertising which I visited last monday. Global Trends on Mobile Marketing: Most interesting slides as they had actual and factual information from a survey listing different trends and technologies which are used in marketing. Notice that LBS has a HUGE growth potential ("planning to [...]]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[Some notes from the <a href="http://www.momoestonia.com">Mobile Monday Estonia</a> event <a href="http://www.momoestonia.com/2008/11/mobile-marketing-and-advertising-on.html">Mobile Marketing &#038; Advertising</a> which I visited <a href="http://www.momoestonia.com/2008/11/thank-you-for-another-mobile-monday.html">last monday</a>.
<ul>
  	<li><a href="http://files.momoestonia.com/ppt/tallinn4/globalTrends.pdf">Global Trends on Mobile Marketing</a>: Most interesting slides as they had actual and factual information from a survey listing different trends and technologies which are used in marketing. Notice that LBS has a HUGE growth potential ("planning to use in next 12 months vs have used in past 12 months") and that majority of marketeers still rely on messaging. LBS drum has been hammered for years now as The Next Big Thing. But to me it comes with no surprise that iPhone does not have MMS support - it is expensive, cumbersome and mobile/closed (vs web/open) technology apparently invented (read: sucked out from a pencil) only to bring you junkmail. Multimedia exchange between peers feels much more potent via social services running over the (mobile)internet using internet methods (http, e-mail, social sharing services) than via monstrums like MMS. From my ignorant point of view, MMS represents a greedy mockup by operators who hope that it will follow the success of SMS (which, unlike ugly-CORBA-successor-SOAP based MMS, is a neat and clever hack on top of existing GSM network). I hope MMS dies soon.

</li>
	<li>
 <a href="http://files.momoestonia.com/ppt/tallinn4/reachPackage.pdf">Estonian Operators Mobile Advertising Reach Package</a>: Rrrright. After reading "2/3 of mobile internet traffic comes from operator portals" I understood that I've never given much thought to the difference of Mobile Internet and Mobile Broadband. For me mobile broadband internet is just a Pipe going through the Air into some Processing Device. Sometimes the device is attached to a computer, sometimes the processing device itself has input-output and user interaction capabilities and sometimes the broadband comes in sub-GPRS speeds. And operators are fighting hard not to become mere Pipes, hoping they could maintain their <a href="http://radar.oreilly.com/2007/01/from-walled-garden-to-green-fi.html">walled gardens</a>. I still don't believe that 2/3 of handset browsing only goes to the operator portal, but then again, most people don't use technology the way I do or they don't use it at all. After getting a glimpse of what the global trends are (technology, attitude and the unique right place-time-location mantra) it came a little shocking that the only thing they provide is a way to buy wholesale 'dumb pixel squares' on mobile 'web' portals. No demographics, no advanced features. Nothing.

A suggestion to operators who are evaluating their location based services (and advanced marketing) strategies for Mobile *Broadband*. Mix LBS with web technologies such as Gears <a href="http://code.google.com/p/gears/wiki/GeolocationAPI">Geolocation API</a> to give location aware ads and web content to desktop browser. A good (also a bit scary) example was <a href="http://www.joikuspot.com/">JoikuSpot</a>, which turns your 3G Nokia phone into a WiFi hotspot. The landing page of the hotspot displayed a Google map with the location of your mobile...
</li>

	<li>
<a href="http://files.momoestonia.com/ppt/tallinn4/caseStudies.pdf">Mobile Marketing Case Studies</a>: There have been moments when I've thought that operators exist only because of football, because different big football events are very often natural stress-tests for mobile messaging technologies - spikes in traffic are guaranteed during New Year and world cup. Life in mobile messaging revolves around football, so did the Snickers campaign launch just hours before an important match. Does some big operator (Vodafone? Telefonica?) already own some FCs? If not, they should!
</li>
</ul>

I'm not really into advertising and I hate annoying popups and 'look here what we have to offer!' pictures. I'll have to wait until *marketing* guys come up with something technically advanced like <a href="http://www.biggu.com/">offering meaningful information when I check for better prices in a supermarket</a>. ]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://martinpaljak.net/2008/11/28/momo-estonia-mobile-advertising/feed/</wfw:commentRss>
		<slash:comments>3</slash:comments>
		</item>
	</channel>
</rss>

