Kuidas seletada verist labidat auto pagasiruumis?
Eesti maanteedel jääb juhtide hooletuse (või roolipööramis-laiskuse?) ja ka halva õnne tõttu auto alla ja leiab oma otsa tõenäoliselt vähemalt kümmekond (väike)looma iga päev.
Mõni suurem isend ületab uudiskünnise ja pääseb online lehte, mõnest jätkub juttu kauemaks ja nende majesteetseid maised jäänuseid võib kasutada näiteks riigi raha ühest taskust teise tõstmiseks.
Paljudel väiksematel, nagu eelnevalt viidatud, aga nii hästi ei lähe ja nendest sõidetakse lihtsalt üle. Korduvalt. Ja nii nad seal vedelevad, soolikad-karvad taeva poole ja kuivavad päikese käes, autorattad neist õhukesi kotlette vorpimas, et järgmise vihmaga jälle üles paisuda ja plödistuda.
Nädala algul üle pika aja Tartu-Tallinn-Tartu marsruudil teel vedelevate loomatükkide vahel slaalomit sõites jäid varahommikul kahes erinevas kohas meelde kährikud/rebased, kelle roosad soolikad viitasid hukule mitte-väga-kaua-aega-tagasi. Õhtul tagasi sõites olid mõlemad samadel kohtadel alles. Üks neist *keset* teed.
Loo ilustuseks ja tõestuseks oleks ehk pidanud tehnoteadliku inimesena auto kinni pidama, keset teed ronima ja tegema telefoniga täpselt geotaggitud foto mida siin näidata. Seda ma ei teinud. Kes tahab aimu saada teel olnud olluse rõvedusastmest, võib vaadata internetist analoogset pilti (NB! Nõrganärvilistel mitte klikkida, rotten.com).
Mida teha? Kes koristab teelt hukkunud looma jäänused? Internetist leiab, et olenevalt looma suurusest on mitu erinevat numbrit kuhu kaevata ja erinevaid institutsioone, kelle ülesanne see on.
Arusaadavalt helistab iga tubli eestlane politseisse, kaskosse, päästeametisse, raadiosse ja võimalusel ka presidendile, kui mõni loom peaks autole mõne kriimu (või suisa mõra klaasi) olema teinud – sest muidu kindlustus ju ei maksa!. Ehk siis keskmise koera mõõtu ja suurema looma korral. Aga kui looma hambad-luud-küüned värvi ei kriibi ja auto salongi kostab ainult tume tõnks-tõnks kui loom rataste alt läbi käib, ei vaevu tõenäoliselt paljud kiirustki vähendama.
Olen aasta-paari jooksul helistanud mõned korrad tee hooldajale (sest sildid nende telefoninumbritega on tee ääres olemas) ja kurtnud muret, kui olen teel jälle soolikaid näinud. On öeldud “ahah, jajah” aga ka “oi meie ei tea midagi, helistage sinna-ja-sinna”.
Tekib küsimus, et milles seisneb tee hooldamine? Ei sõida iga päev linnast-linna, aga iga jumala kord kui olen sõitnud, on kusagil loomad (ja mitte just “värsked, hommikused”!) teel laiali. Kas on väga raske tee haldajal enda haldusalas olevad peamaanteed iga hommik läbi sõita ja laibad-soolikad teelt koristada?
Autojuht! Kui arvad, et võisid alla ajada väikese looma, siis PEATU JA KONTROLLI! Kui ajasid alla, siis lisaks +2 punktile skooritabelis* helista 1510 ja teavita maanteeametit looma asukohast, et see teelt koristataks.
Muidu pean varsti pagassi sapöörilabida viskama ja enda südamerahu tagamiseks autode vahel eluga riskides jäänuseid kraavi tõstma.
Mille peale tõenäoliselt loomakaitsjad mind varsti süüdistaks looma(laipa)de väärkohtlemises.
Ja kui politsei peaks kinni pidama, on tükk seletamist, miks on pagassis verine ja külge kuivanud karvadega labidas…
* vanamutt koerakesega on teadupärast 15 punkti
View profile
Posts in English
