Ja kogu selle marurahvusluse ja šarikutega purelemise käigus ei näe keegi väga numbreid. Sisuliselt veerand Eesti elanikkonnast on muulased, nii keelelises kui ka kultuurilises plaanis. Paljud neist on stateless people. Nagu Bangladeshis. Ei pea olema venemeelne, et selliseid fakte tunnistada. Aeg oleks see ajaloojama momendiks ära unustada ja konstruktiivselt vaadata, mida tuleks riigis selleks teha, et see riigitute inimeste probleem ära lahendada ja olla väärikas EL-riik. On see siis inimõigusi puudutavate ÜRO konventsioonide ratifitseerimine või mingi muu võimalik lahendus. Vastasel juhul tuleb üks hetk kamp sinikiivreid peatäie oma mõtetega asjast, mis mitte kunagi mitte kuskil mitte midagi head ei ole toonud.