Filosoofiline ID-reis
Inglise keeles on sõnal "identity" õige mitu tähendust.
Temaatilist materjali internetis sirvides või inimestega vesteldes jääb aga tihti arusaamatuks, mida keegi selle sõnaga parasjagu ütelda tahab. Veelgi segasemaks jääb selle sõna otsetõlke - identiteet - kasutamine maakeeles.
Enamasti pean seda sõna inglise keeles kasutades silmas kõige filosoofilisemat tähendust, ehk siis "kahe asja samasust". Minu vestluspartner aga peab tihti silmas terminit "Online identity", mida võiks meelevaldselt tõlkida kui "inimese veebikuvand".
Otsustasin selgust otsida online ja offline teatmeteostest.
1) Inglise-Eesti sõnaraamat, mis on "identity" eesti keeles:
Läbivad kolm teemat oleks siis isik(sus), samasus ehk identsus ja identiteet. Isik(sus) ehk mina (või Sina, kallis lugeja). Samasus ehk A=B. Aga mis on identiteet? 2) Entsüklopeedia. Mis asi on identiteet? ENE kolmas köide, aastast 1988 pärit "FILM-ISSÕ", sellist sõna ei sisalda. Seletatud on "identsus" ehk A=B. Identiteedi asemel leian pool lehekülge juttu ideoloogiast ja "nüüdisaja eesrindlikuma klassi - töölisklassi - huve väljendava marksism-leninismi" jutu. Ei saa targemaks. 3) ÕS 2006.
- identity: identsus, samasus; (dict.ibs.ee)
- identity: identiteet; isiksus (dict.ee)
- identity: identiteet, isikupära, isik, samasus, identsus (aare.pri.ee)
identi.teet <20: -teedi, -.teeti> teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes. ▪ Eestlaste etniline identiteet. (keelevara.ee)See seletab, miks 1988 aasta ENE-s oli rohkem rõhku ideoloogilisel peapesul ja etnilise identiteedi olemasolu võimalikkusest ei piiksugi. Ka Vikipeedia toetab seda arvamust. Nüüd tekib mul küsimus: mis loomad on identiteedivargad ja mis on see, mida nad varastavad? Kui ma oleks venelane, ristiksin Eesti ainsaks ja suurimaks identiteedivargaks Hr. Ansipi, kes juttude kohaselt kohaliku vene kogukonna "identiteedi" mõneks ajaks "ära varastas" ja siis mõned kilomeetrid eemal tagasi andis. Terminid klapivad. Või on "identiteet mida varastatakse" krediitkaardi numbrid? Või rate.ee parool? Terminit identiteedivargus (sellel teemal väga hea lugemine Arvutimaailma 2005 aasta numbris Eneken Tikk sulest) olen kasutanud isegi - eeldusega, et selle tulemuseks oleks "permanent impersonation". Veel arvamusi identiteedi kohta internetist:
After all, if someone has your name, email address, and birthday, they pretty much have your identity - not just your online identity, but your real-world identity. (allikas)Kui ma Google abiga leian Presidendi isikukoodi (sünnikuupäeva) ja e-maili aadressi, kas mul on siis nüüd presidendi identiteet? Vist mitte. Hea on olla rumal - alati saab millegi üle mõtiskleda ja sellega ennast lõbustada :) Ja nüüd oodatud reklaamipaus. Nagu paljud teised blogijad, sain ka mina e-maili vaatamaailma.ee palvega enda blogis kirjutada ID-loosist. Ei, tegemist pole kallutatud propagandaga. Kui Sina, kallis lugeja, sellest osa ei võta, on minul suurem šanss enda mõtisklusi palmisaarel jätkata ;) Aga kui võtad loosimisest osa, võid ise enda 30000 maksval reisil järele mõelda, keda selles reisis süüdistada - on see va ID-kaart pelgalt isikusamasuse tõestamise tehnoloogiline vahend või on kurjad vaimud Sinu "identiteedi" tõesti sinna sisse ära peitnud. Võid ka lihtsalt aja maha võtta ja enda Mina ja enda Elu üle järele mõelda, varbad helesinises vees. Ära maga võimalust maha - võta loosimisest osa!
Suuresti suutsid sa identiteedi varguste põhiliigid kokku võtta. Peamiselt on tegemist krediitkaardi andmete ning igasugu kasutajanimede ja paroolide näppamisega. ID-kaart sellist luksust ei võimalda, sest isegi kui teise inimese PIN-i tead, ei ole sellest erilist tolku ilma kaardi endata. Võrdluseks siis näiteks krediitkaart, mille korral piisab ainult kaardil olevatest andmetest.
Identiteedivargus on jah vaid üks asi, aga UK's iseenesest aetakse tsiviilõigustest ja privaatsusest tervikuna kohati väga lolli juttu ja mitte ainult. Minnakse väga poliitiliseks.
Hea stiilinäide sellisest asjast on ühe hetke Brittide parima kirjaniku Andrew O'Hagan'i kirjutatud arvamuslugu 1. jaanuari Daily Telegraph'is.
@Gunnar: identieedivarguse tulemusena näen ma pigem ikka midagi sellist, kus keegi on suuteline korduvalt esinema kellegi teisena, näiteks sama nime ja sünnikuupäevaga päriselu juhtum: http://paber.ekspress.ee/viewdoc/D35A03C0EFB37C81C2256FA9005C686C
Kui ma leian maast rahakoti, võtan sealt krediitkaardi ja viskan ülejäägi prügikasti ja lähen ostan endale palju nänni internetist - kas ma olen siis identiteedivaras ? Ei ole ju, ma olen lihtsalt suli kes krediitkaardi numbrid varastas ja neid kurjasti ära kasutas.
Samal teemal internetis: http://securosis.com/2008/01/03/credit-card-fraud-is-not-identity-theft/
Selle jutukese sisu pidi olema minu väike avastusretk sõnade 'identity' ja 'identiteet' tähenduste mõistmisel. Et tänapäeval, kus 'identity (2.0)' on popp buzzword, terminid oleks selged.
@Ain - brittide omamoodi arusaam maailma asjadest on teada-tuntud :) Probleem on samuti terminites ja teavituses (muidugi ka poliitikute-tehnikute-jälitusametnike soovunelmates) kinni. On see ID-kaart kodanikule kasulik isikusamasuse tõestamise vahend (ja parem hoidku mu isikukoodi andmebaasis kui mu sõrmejälge/silmaiirist) või midagi kurja, mis 'identiteedi ära varastab ja privaatsusest pole halligi'.
Ei mäleta, millal ja millisest allikast täpselt lugesin, vist oli Bruce Schneier rohkem kui aasta tagasi, et "Identity Theft" ehk identiteedivargus konkreetse kuriteo nimetamiseks on tehniliselt tegelikult vale, kuna midagi ei varastata -- identiteet jääb selle omanikule ju alles. Inglise keeles on jah täpsem termin "impersonation". Ja ID theft tegelikult ei ole ju probleem senikaua, kuni "varastatud" identiteeti ei kasutata. Tänapäeval on kõige levinumaks sellega seotud kuriteoliigiks tavalised finantspettused (fraud).
See ei tähenda, et Identity Thefti termini kasutamine laiatarbemeedias tingimata vale oleks. Uute kontseptide inimestele teadvustamisel on kahtlemata suur osa turundamisel ja IDT on hea seksikas nimi, mis inimeste tähelepanu püüab ja neid kindlasti ka teemale mõtlema paneb, mis ongi ju eesmärk ja seega igati teretulnud.
Jätkuna mu eelmisele kommentaarile peaks tänane BBC artkkel ilmekalt illustreerima inglaste olukorda selle teemaga seoses: Clarkson stung after bank prank.