Kokkuvõttes, kui esialgne elevus ja 'tundemärgid' ära unustada, on see riigipööde üks igav asi. Elu läheb tõesti edasi nagu tavaliselt. Internett tuli nagu plaanitud - jee, aeglane, aga oma. Õnnetuid sõdureid tuleb luubiga taga otsida ja nii palju viitsimist nagu ühel tuttaval, kes eile sõitis valitsuse juurde, et tankidega pilti teha, mul ei ole. Lodevad ja higistavad püssimehed skytraini keskpunktis jätavad palju mõnusama (ja igavama) mulje kui kuulivestides, uzide ja police päiksevarjudega musklimehed, kes Madridis mõnel hommikul Chamartini raudteejaamas silma jäid. Rääkimata erinevatest karmidest relvakandjatest lennujaamades. Nende sõnum on 'õu, me oleme karmid, me TEAME, et siin on terroriste ja me anname neile kõigile rämedalt tappa ja kuuli selga vähimagi kahtluse puhul'. Need õnnetud aga vaatavad siin ringi suhtumisega 'hei, no pole ju viga, ei ära tee lollust, ära näpi mu relva, mul on igav ja palav, aga ma olen siin igaks juhuks, sest nii on vist parem ja üleüldse, ülemused käsivad' Oleks tore kui meil nii sõjaväge ja politseid kasutataks pealinnas ja mujal korda hoidmas. Jah. Ja ilusad pildid tankidega on Moskvas ja lapsena teel Riiga juba tehtud..